Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ure
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 4, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Propellerikujuline kaksiknaast, pronks. Pealmine osa olnud kaetud hõbedaga. On olnud kinnitatud kahe väikese naastuga 2 mm paksuse rihma külge.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Propellerikujuline kaksiknaast, pronks. Pealmine osa olnud kaetud hõbedaga. On olnud kinnitatud kahe väikese naastuga 2 mm paksuse rihma külge.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Ambsõle katke, hõbe. Ümber raudvarda keeratud spiraaltelg koos pinge katkega. Hõbedast pinge ristlõige muidu ümar, aga katke lõpus muutub lamedaks – on ilmselt olnud kinnitatud kaare külge.
Ure
Kaelavõru ktk, hõbe. Ümmarguse ristlõikega, ornamentimata.
Ure
Käevõru katke, pronks. Lamekumera ristlõikega, ühelaiune. Säilinud ots kaunistatud nelja põiktriibuga, mille kõrval kaks kolmnurga moodustavat kriipsu ja kolm ringi, mis omakorda paiknevad kolmnurkselt. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud.
Urele sarnanev käevõru Proosa rooma rauaaegsest kalmest Tallinna lähedal (Lang 2007, 135:2).
Käevõru katke, pronks. Lamekumera ristlõikega, ühelaiune. Säilinud ots kaunistatud nelja põiktriibuga, mille kõrval kaks kolmnurga moodustavat kriipsu ja kolm ringi, mis omakorda paiknevad kolmnurkselt. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud (Lang 2007, 212-213).
Kirjandus:
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. – Estonian Archaeology, 3. Tartu. Loe artiklit: siin.
Ure
Ambsõle katke, raud. Kaare kaarduv osa ja jupike spiraalteljest. Kaare ristlõige nelinurkne, kuid alumises osas, st jalaosa alguses lame.
Ambsõle katke, raud. Kaare kaarduv osa ja jupike spiraalteljest. Kaare ristlõige nelinurkne, kuid alumises osas, st jalaosa alguses lame.
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Kuldvõru (rulli keeratud käe- või kaelavõru), maopeakujuliste otstega. Tüüp C (Fernstål 2004). Kaal 175 g. Maopeakujulised otsad on üldtermin tervele reale kullast kaelavõrudele, käevõrudele (sh. spiraalkäevõrud) ja sõrmustele Põhja-Euroopas.
Viimased 5 fotot: Jaana Ratas
Võrdluseks:
Kuldvõrud Skedemossest. Foto Ulf Bruxe, Statens Historiska Museum.
Kuldvõru (rulli keeratud käe- või kaelavõru), maopeakujuliste otstega. Tüüp C (Fernstål 2004). Kaal 175 g. Maopeakujulised otsad on üldtermin tervele reale kullast kaelavõrudele, käevõrudele (sh. spiraalkäevõrud) ja sõrmustele Põhja-Euroopas. Maopeaotstega võrusid kasutati võrdlemisi lühikese perioodi jooksul 210-330 pKr. Mitmete uurijate arvates olid need teatud vürstlike või kuninglike suguvõsade sümbolid, mis seletaks ka nende seostumise nii meeste kui ka naistega. Suur osa taolisi võrusid on leitud ohverduskohtadest (Törnblad 2017).
Rootsis on maopeaotstega võrud kontsentreerunud Ojamaale ja Ölandile, Taanis Ida-Zeelandile Stevnsi ümbrusesse. Veidi on neid teada ka mujalt, sh. Edela-Soomest. Kaela- ja käevõrusid on kõige rohkem Gotlandilt ja Ölandilt. Kullast kaela- ja käevõrusid on seni teada kokku 62, neist 37 Rootsist, 12 Taanist, 4 Soomest. Veidi alla kolmandiku senileitutest on matustest, ülejäänud ohvri- või relvaleiduset või pole täpselt teada (vt Fernstål 2004; Törnblad 2017). Võrusid peetakse selgelt skandinaaviapäraseks, Baltimaadest taolisi seni leitud polnud.
Ure leiukompleksile kõige sobivam vaste on Skedemosse ohverdamiskoht Ölandil. Sealt leiti 6 kullast võru, mis on sarnaselt Urele deformeeritud, nii et on raske defineerida, kas tegu on spiraalkäevõru või kaelavõruga. Samast on ka 11 propellerikujulist naastu, relvi, inimeste (48) ja loomade ohverdusi (Hagberg 1967).
Ure võru kuulub oma kaalu poolest kõige massiivsemate seda tüüpi võrude hulka Põhja-Euroopas. Seega võib oletada, et isik, kelle oma see kunagi oli, kuulus Skandinaavia eliidi tippu.
Kirjandus:
Fernstål, L. 2004. Delar av en grav och glimtar av entid. Om yngre romersk järnålder, Tuna i Badelunda i Västmanland och personen i grav X. Doctoral thesis, Stockholm University, Faculty of Humanities, Department of Archaeology and Classical Studies. Stockholm. Loe: siin.
Hagberg, U. E. 1967. The Archaeology of Skedemosse. I–II. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar. Monografien, 46: I–II. Stockholm.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rundkvist, M. 2021. Noble shape, humble metals. Bronze and silver shield-head and snake-head rings of Roman era Scandinavia. – Praehistorische Zeitschrift, vol. 96, no. 2, 2021, pp. 571-584. https://doi.org/10.1515/pz-2021-2020.
Törnblad, E. 2017. Ormhuvudringar – en analys av det sociala symbolspråket i relation till formgivning, fyndkontext och hantverk. Kandidatuppsats Arkeologi, Lund Universitet. Loe: siin.
